ÜLEVAADE NELJANDAST TEGEVUSAASTAST
Sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri Fond 4. tegevusaasta hõlmab perioodi 1.07.1994- 30.06.1995.
4. tegevusaastal sai Eesti Rahvuskultuuri Fond annetustena 352 757 krooni nii põhikapitali suurendamiseks kui ka tegevuse toetamiseks.
Saadud annetuste alusel moodustati fondi juurde üks uus allfond:
Anton Aare mälestusfond, asutatud perekond Aare poolt Kolga kooli kauaaegse juhataja Anton Aare (1880−1945) mälestuse jäädvustamiseks eesmärgiga toetada Kolga Keskkooli üldiseid haridustaotlusi ja kooli lõpetajaid haridustee jätkamisel.
Esimene sissemakse tehti ühe allfondi moodustamiseks:
Kristjan Toropi fond, algatatud Kristjan Toropi poolt eesmärgiga toetada tantsuloomingut ja rahvatantsuga seotud rahvaluuleainestiku kogumist.
4. tegevusaasta lõpuks oli Eesti Rahvuskultuuri Fondi juurde moodustatud 16 allfondi ning 1 allfond oli moodustamisel.
Eesti Rahvuskultuuri Fondi 5. jagamisele 1994. aasta 13. novembril laekus 326 taotlust kogusummas 9 387 667 krooni, neist rahuldati 188 taotlust summas 2 063 160 eesti krooni. Stipendiume jagati 12 allfondist. 1.septembrist käivitus kodumaise kõrghariduse toetamise projekt, milleks juhatus eraldas lisaks eelpoolnimetatud summadele 236 tuhat krooni ja mille raames toetati stipendiumidega Eesti Muusikaakadeemia, Tallinna Kunstiülikooli, Tallinna Pedagoogikaülikooli ja Tartu Ülikooli filosoofia teaduskonna üliõpilasi, magistrante ning külalisõppejõude.
Eesti Rahvuskultuuri Fondi tänuauhinnad tehtud elutöö eest said tekstiilikunstnik Mari Adamson, haridustegelane Ferdinand Eisen, helilooja ja interpreet Hugo Lepnurm ja poetess Debora Vaarandi.
4. tegevusaastal eraldas Eesti Rahvuskultuuri Fondi stipendiumideks ja toetusteks 2 359 160 krooni
Eesti Rahvuskultuuri Fondi sponsorite ja stipendiaatide austamiskontsert toimus 18. detsembril Mustpeade Majas.
Seoses kultuurkapitali seaduse jõustumisega 1994. aasta 1. juulil toimusid Eesti Rahvuskultuuri Fondi jaoks olulised muudatused. Vastavalt Riigikogus 1994. aasta 1. juunil vastu võetud kultuurkapitali seadusele hakkasid eraldised alkoholiaktsiisist ja hasartmängumaksust laekuma Kultuurkapitalile. Sama seadusega tunnistati kehtetuks Riigikogu poolt 1992. aasta 8. detsembril kinnitatud Eesti Rahvuskultuuri Fondi põhikiri ja sätestati, et Eesti Rahvuskultuuri Fondi uue põhikirja kinnitab Eesti Rahvuskultuuri Fondi nõukogu.
Eesti Rahvuskultuuri Fondi nõukogu koosolekul 30. juunil 1994. aastal vastu võetud fondi uus põhikiri registreeriti Vabariigi Valitsuse 1994. aasta 28. septembri korraldusega nr. 720-k.
Eesti Vabariigi ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide registrikeskus andis 1994. aasta 10. oktoobril Eesti Rahvuskultuuri Fondile mittetulundusühingu registreerimistunnistuse registreerimisnumbriga 01820225.
Vabariigi Valitsuse 1994. aasta 28. detsembri määrusega kanti Eesti Rahvuskultuuri Fond 1994. aastaks tulumaksuga mittemaksustavate mittetulundusühingute ja -liitude ning muude mittetulundusorganisatsioonide nimekirja. See tähendab, et vastavalt tulumaksuseadusele fondi tulusid ei maksustata ning et fondile annetuse teinud firma võib oma maksustatavast tulust maha arvata annetused, mille kogusumma ei ületa 10% tema tulust aruandeperioodil.
Vabariigi Valitsuse 1994. aasta 27. detsembri määrusega kehtestati kord, mille alusel toimub mitteriiklike stipendiumide tulumaksust vabastamine. Tingimusteks on stipendiumi maksja kuulumine eespool mainitud nimekirja, stipendiumide maksmine peab olema organisatsiooni põhikirjaline tegevus, stipendiumide taotlemine ja määramine peab toimuma avaliku konkursi korras, stipendiumi ei tohi saada fondi töötajad ja nõukogu liikmed. Eesti Rahvuskultuuri Fondi stipendiumid vastavad esitatud tingimustele ja on seetõttu vabastatud nii tulu- kui ka sotsiaalmaksust. Maksuvabad on ka Eesti Rahvuskultuuri Fondi tänuauhinnad.
IN MEMORIAM
ANNETUSED 4. TEGEVUSAASTAL
STIPENDIUMID JA TOETUSED 4. TEGEVUSAASTAL
Sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri Fond 4. tegevusaasta hõlmab perioodi 1.07.1994- 30.06.1995.
4. tegevusaastal sai Eesti Rahvuskultuuri Fond annetustena 352 757 krooni nii põhikapitali suurendamiseks kui ka tegevuse toetamiseks.
Saadud annetuste alusel moodustati fondi juurde üks uus allfond:
Anton Aare mälestusfond, asutatud perekond Aare poolt Kolga kooli kauaaegse juhataja Anton Aare (1880−1945) mälestuse jäädvustamiseks eesmärgiga toetada Kolga Keskkooli üldiseid haridustaotlusi ja kooli lõpetajaid haridustee jätkamisel.
Esimene sissemakse tehti ühe allfondi moodustamiseks:
Kristjan Toropi fond, algatatud Kristjan Toropi poolt eesmärgiga toetada tantsuloomingut ja rahvatantsuga seotud rahvaluuleainestiku kogumist.
4. tegevusaasta lõpuks oli Eesti Rahvuskultuuri Fondi juurde moodustatud 16 allfondi ning 1 allfond oli moodustamisel.
Eesti Rahvuskultuuri Fondi 5. jagamisele 1994. aasta 13. novembril laekus 326 taotlust kogusummas 9 387 667 krooni, neist rahuldati 188 taotlust summas 2 063 160 eesti krooni. Stipendiume jagati 12 allfondist. 1.septembrist käivitus kodumaise kõrghariduse toetamise projekt, milleks juhatus eraldas lisaks eelpoolnimetatud summadele 236 tuhat krooni ja mille raames toetati stipendiumidega Eesti Muusikaakadeemia, Tallinna Kunstiülikooli, Tallinna Pedagoogikaülikooli ja Tartu Ülikooli filosoofia teaduskonna üliõpilasi, magistrante ning külalisõppejõude.
Eesti Rahvuskultuuri Fondi tänuauhinnad tehtud elutöö eest said tekstiilikunstnik Mari Adamson, haridustegelane Ferdinand Eisen, helilooja ja interpreet Hugo Lepnurm ja poetess Debora Vaarandi.
4. tegevusaastal eraldas Eesti Rahvuskultuuri Fondi stipendiumideks ja toetusteks 2 359 160 krooni
Eesti Rahvuskultuuri Fondi sponsorite ja stipendiaatide austamiskontsert toimus 18. detsembril Mustpeade Majas.
Seoses kultuurkapitali seaduse jõustumisega 1994. aasta 1. juulil toimusid Eesti Rahvuskultuuri Fondi jaoks olulised muudatused. Vastavalt Riigikogus 1994. aasta 1. juunil vastu võetud kultuurkapitali seadusele hakkasid eraldised alkoholiaktsiisist ja hasartmängumaksust laekuma Kultuurkapitalile. Sama seadusega tunnistati kehtetuks Riigikogu poolt 1992. aasta 8. detsembril kinnitatud Eesti Rahvuskultuuri Fondi põhikiri ja sätestati, et Eesti Rahvuskultuuri Fondi uue põhikirja kinnitab Eesti Rahvuskultuuri Fondi nõukogu.
Eesti Rahvuskultuuri Fondi nõukogu koosolekul 30. juunil 1994. aastal vastu võetud fondi uus põhikiri registreeriti Vabariigi Valitsuse 1994. aasta 28. septembri korraldusega nr. 720-k.
Eesti Vabariigi ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide registrikeskus andis 1994. aasta 10. oktoobril Eesti Rahvuskultuuri Fondile mittetulundusühingu registreerimistunnistuse registreerimisnumbriga 01820225.
Vabariigi Valitsuse 1994. aasta 28. detsembri määrusega kanti Eesti Rahvuskultuuri Fond 1994. aastaks tulumaksuga mittemaksustavate mittetulundusühingute ja -liitude ning muude mittetulundusorganisatsioonide nimekirja. See tähendab, et vastavalt tulumaksuseadusele fondi tulusid ei maksustata ning et fondile annetuse teinud firma võib oma maksustatavast tulust maha arvata annetused, mille kogusumma ei ületa 10% tema tulust aruandeperioodil.
Vabariigi Valitsuse 1994. aasta 27. detsembri määrusega kehtestati kord, mille alusel toimub mitteriiklike stipendiumide tulumaksust vabastamine. Tingimusteks on stipendiumi maksja kuulumine eespool mainitud nimekirja, stipendiumide maksmine peab olema organisatsiooni põhikirjaline tegevus, stipendiumide taotlemine ja määramine peab toimuma avaliku konkursi korras, stipendiumi ei tohi saada fondi töötajad ja nõukogu liikmed. Eesti Rahvuskultuuri Fondi stipendiumid vastavad esitatud tingimustele ja on seetõttu vabastatud nii tulu- kui ka sotsiaalmaksust. Maksuvabad on ka Eesti Rahvuskultuuri Fondi tänuauhinnad.
IN MEMORIAM
ANNETUSED 4. TEGEVUSAASTAL
STIPENDIUMID JA TOETUSED 4. TEGEVUSAASTAL