ÜLEVAADE NELJATEISTKÜMNENDAST TEGEVUSAASTAST
Sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri Fond 14. tegevusaasta hõlmab perioodi 1.07.2004- 30.06.2005.
14. tegevusaastal sai Sihtasutus Eesti Rahvuskultuuri Fond annetustena nii üksikisikutelt kui ka firmadelt 3 552 323,14 krooni.
Saadud annetuste alusel moodustati sihtasutuse juurde kuus uut allfondi:
Jüri Jaansoni fond, moodustatud Eesti Sõudeliidu poolt eesmärgiga toetada kuni 21 aastaseid arvestatava arengupotentsiaaliga noorsõudjaid treeningu ja võistlusprotsessiga seotud kulude katmisel;
Lily Kocins’i (Liili Raad’i) fond, algatatud 2004. aastal Lily Kocins’i poolt eesmärgiga toetada Hanila valla kultuurielu. Väljamaksed jagunevad võrdselt EELK Hanila Pauluse koguduse, Hanila Muuseumi ja Kõmsi raamatukogu tegevuse toetamiseks. Fond alustab tööd peale seda kui meie arvele on laekunud Lily Kocins’i testamendis sellele fondile määratud summa;
Vello Sillami Tallinna Reaalkooli fond, moodustatud 2005. aastal Vello Sillami poolt eesmärgiga toetada vähekindlustatud ja hea õppeedukusega Tallinna Reaalkooli õpilasi haridustee jätkamisel;
Rakvere muusikafond, moodustatud 2005. aastal likvideerimisel oleva Arvo Pärdi Fondi vahenditest eesmärgiga edendada Rakvere linna muusikaelu;
Vendade Taburite Tallinna Reaalkooli fond, moodustatud 2005. aastal Tallinna Reaalkooli Hoolekande Seltsi poolt eesmärgiga toetada vähekindlustatud hea õppeedukusega Tallinna Reaalkooli õpilasi haridustee jätkamisel ja Tallinna Reaalkooli tegevust. Raimond ja Verner Tabur kinkisid neile kuulunud mõttelise osa oma isa majast Tallinna Reaalkooli Hoolekande Seltsile, kes selle kinnisvara müügist saadud rahaga moodustas Vendade Taburite Tallinna Reaalkooli Fondi;
Jaan Taltsi fond, algatatud 2005. aastal Jaan Taltsi poolt eesmärgiga toetada sportlasi, kellel juured tugevalt maal.
Allfondi avamiseks vajaliku saja tuhande krooni piiri ületas kolm nimelist allfondi:
Lepa Anna Sukasäär, algatatud 1999. aastal Kassari Haridusseltsi poolt eesmärgiga edendada Kassari saare omakultuuri ja arengut;
Olev Soansi mälestusfond, algatatud 2000. aastal Keila Linnavalitsuse ja Harjumaa Muuseumi poolt eesmärgiga edendada Keila kunstielu ja kord viie aasta jooksul anda Olev Soansi nimeline stipendium ühele eesti graafikule;
Doktor Väino Tuppitsa mälestusfond, algatatud 2001. aastal perekond Tuppitsa poolt eesmärgiga toetada Tallinna Keskhaigla traditsioone elanikkonnale kõrgetasemelise meditsiiniabi organiseerimisel ja meditsiinikaadri ettevalmistamisel.
Esimesed sissemaksed tehti kolme allfondi moodustamiseks:
Miliza Korjuse laulustipendiumi fond, algatatud 2004. aastal Melissa Wells’i poolt eesmärgiga toetada lauljaid;
Ernst Idla fond, algatatud 2004. aastal Daisy Idla-Nilsson'i poolt eesmärgiga toetada Ernst Idla võimlemissüsteemi taasarendamist ja edendamist Eestis;
Tallinna Lauluväljaku fond, algatatud 2005. aastal Riho Rõõmuse poolt eesmärgiga toetada Tallinna Lauluväljaku arengut.
14. tegevusaasta lõpuks oli Sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri Fond juurde moodustatud 96 allfondi ja moodustamisel 15 allfondi.
Sihtasutuse 15. jagamiseks laekus 554 taotlust summas 9 516 775 krooni ja 40 senti. 2004. aasta 28. novembril toimunud viieteistkümnendal jagamisel eraldas nõukogu stipendiumide ja toetustena kultuuri toetuseks 3 186 702 krooni. Jagamisele laekunud 554-st taotlusest rahuldati 308. Stipendiume loome- ja teadustööks anti 82 isikule, stipendiume õpinguteks ja täiendõppeks anti 163 isikule, toetati 30 kultuuriprojekti.
Sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri Fond poolt traditsiooniliselt välja antavad elutöö tänuauhinnad pälvisid kirjanik Jaan Kross, laulja Heli Lääts, filmilavastaja ja –operaator Andres Sööt ning lavastaja Jaan Tooming.
Sinebrychoff Eesti Fondi stipendiumi kultuuriaasta parimale debüüdile sai Mart Koldits Viktor Pelevini "Tšapajev ja Pustata" lavastamise eest Tallinna Linnateatris.
Jätkus koostöö Philipsiga, kes juba kümnendat aastat toes kultuuriasutusi oma tehnikaga. 2004. aastal said Philipsi muusikakeskuse Kareda Valla Raamatukogu, Orissaare Kultuurimaja ja SOS Lasteküla Eesti Ühing (Keila SOS Hermann Gmeineri Kooli tarbeks).
Stipendiume jagati 75-st allfondist kusjuures esmakordselt tulid jagamisele stipendiumid üheksast uuest allfondist:
Aleksander Heintalu ja Elo Liivi fond, algatatud 2002. aastal Aleksander Heintalu ja Elo Liivi poolt eesmärgiga edendada Eesti mitte-kristlikku ja põlisusundile toetuvat rahvakultuuri;
Boris Tamme fond, asutatud 2003. aastal Velve Tamme poolt oma abikaasa mälestuseks eesmärgiga toetada inseneride koolitust;
Eesti Kunstiakadeemia fond, algatatud 2001. aastal Ando Keskküla poolt eesmärgiga tõsta Eesti kunsti- ja arhitektuurialase ülikooli tüüpi kõrghariduse kvaliteeti ja konkurentsivõimet. Selleks toetatakse arendusprojekte ning õppejõudude ja üliõpilaste enesetäiendamisele suunatud taotlusi;
Jüri Jaansoni Fond, algatatud 2004. aastal Eesti Sõudeliidu poolt toetamaks kuni 21 aastaseid arvestatava arengupotentsiaaliga noorsõudjaid treeningu ja võistlusprotsessiga seotud kulude katmisel;
Oskar ja Ellen Looritsa mälestusfond, asutatud 2001. aastal Oskar ja Ellen Looritsa järeltulijate poolt eesmärgiga toetada kord kolme aasta jooksul eesti ja soome-ugri rahvaste rahvaluulealast uurimis- ja kogumistegevust Eestis;
Round Table Eesti fond, algatatud 2002. aastal Round Table Eesti poolt eesmärgiga toetada puudustkannatavate laste hariduspüüdlusi;
Tallinna Tehnikaülikooli Akadeemilise Meeskoori fond, algatatud 2003. aastal Urmas Kaarlepi poolt eesmärgiga toetada Tallinna Tehnikaülikooli Akadeemilise Meeskoori tegevust;
Valge Roosi fond, asutatud 2004. aastal Kaitseliidu poolt eesmärgiga toetada noorte haridustee jätkamist ja isamaalist kasvatust;
Veljo Tormise fond, algatatud 2000. aastal Veljo Tormise ja Eesti Kooriühingu poolt eesmärgiga väärtustada rahvusliku suunitlusega kooriloomingut.
Sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri Fond sponsorite ja stipendiaatide austamiskontsert toimus 12. detsembril 2004. aastal Mustpeade Majas.
IN MEMORIAM
ANNETUSED 14. TEGEVUSAASTAL
STIPENDIUMID JA TOETUSED 14. TEGEVUSAASTAL
Sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri Fond 14. tegevusaasta hõlmab perioodi 1.07.2004- 30.06.2005.
14. tegevusaastal sai Sihtasutus Eesti Rahvuskultuuri Fond annetustena nii üksikisikutelt kui ka firmadelt 3 552 323,14 krooni.
Saadud annetuste alusel moodustati sihtasutuse juurde kuus uut allfondi:
Jüri Jaansoni fond, moodustatud Eesti Sõudeliidu poolt eesmärgiga toetada kuni 21 aastaseid arvestatava arengupotentsiaaliga noorsõudjaid treeningu ja võistlusprotsessiga seotud kulude katmisel;
Lily Kocins’i (Liili Raad’i) fond, algatatud 2004. aastal Lily Kocins’i poolt eesmärgiga toetada Hanila valla kultuurielu. Väljamaksed jagunevad võrdselt EELK Hanila Pauluse koguduse, Hanila Muuseumi ja Kõmsi raamatukogu tegevuse toetamiseks. Fond alustab tööd peale seda kui meie arvele on laekunud Lily Kocins’i testamendis sellele fondile määratud summa;
Vello Sillami Tallinna Reaalkooli fond, moodustatud 2005. aastal Vello Sillami poolt eesmärgiga toetada vähekindlustatud ja hea õppeedukusega Tallinna Reaalkooli õpilasi haridustee jätkamisel;
Rakvere muusikafond, moodustatud 2005. aastal likvideerimisel oleva Arvo Pärdi Fondi vahenditest eesmärgiga edendada Rakvere linna muusikaelu;
Vendade Taburite Tallinna Reaalkooli fond, moodustatud 2005. aastal Tallinna Reaalkooli Hoolekande Seltsi poolt eesmärgiga toetada vähekindlustatud hea õppeedukusega Tallinna Reaalkooli õpilasi haridustee jätkamisel ja Tallinna Reaalkooli tegevust. Raimond ja Verner Tabur kinkisid neile kuulunud mõttelise osa oma isa majast Tallinna Reaalkooli Hoolekande Seltsile, kes selle kinnisvara müügist saadud rahaga moodustas Vendade Taburite Tallinna Reaalkooli Fondi;
Jaan Taltsi fond, algatatud 2005. aastal Jaan Taltsi poolt eesmärgiga toetada sportlasi, kellel juured tugevalt maal.
Allfondi avamiseks vajaliku saja tuhande krooni piiri ületas kolm nimelist allfondi:
Lepa Anna Sukasäär, algatatud 1999. aastal Kassari Haridusseltsi poolt eesmärgiga edendada Kassari saare omakultuuri ja arengut;
Olev Soansi mälestusfond, algatatud 2000. aastal Keila Linnavalitsuse ja Harjumaa Muuseumi poolt eesmärgiga edendada Keila kunstielu ja kord viie aasta jooksul anda Olev Soansi nimeline stipendium ühele eesti graafikule;
Doktor Väino Tuppitsa mälestusfond, algatatud 2001. aastal perekond Tuppitsa poolt eesmärgiga toetada Tallinna Keskhaigla traditsioone elanikkonnale kõrgetasemelise meditsiiniabi organiseerimisel ja meditsiinikaadri ettevalmistamisel.
Esimesed sissemaksed tehti kolme allfondi moodustamiseks:
Miliza Korjuse laulustipendiumi fond, algatatud 2004. aastal Melissa Wells’i poolt eesmärgiga toetada lauljaid;
Ernst Idla fond, algatatud 2004. aastal Daisy Idla-Nilsson'i poolt eesmärgiga toetada Ernst Idla võimlemissüsteemi taasarendamist ja edendamist Eestis;
Tallinna Lauluväljaku fond, algatatud 2005. aastal Riho Rõõmuse poolt eesmärgiga toetada Tallinna Lauluväljaku arengut.
14. tegevusaasta lõpuks oli Sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri Fond juurde moodustatud 96 allfondi ja moodustamisel 15 allfondi.
Sihtasutuse 15. jagamiseks laekus 554 taotlust summas 9 516 775 krooni ja 40 senti. 2004. aasta 28. novembril toimunud viieteistkümnendal jagamisel eraldas nõukogu stipendiumide ja toetustena kultuuri toetuseks 3 186 702 krooni. Jagamisele laekunud 554-st taotlusest rahuldati 308. Stipendiume loome- ja teadustööks anti 82 isikule, stipendiume õpinguteks ja täiendõppeks anti 163 isikule, toetati 30 kultuuriprojekti.
Sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri Fond poolt traditsiooniliselt välja antavad elutöö tänuauhinnad pälvisid kirjanik Jaan Kross, laulja Heli Lääts, filmilavastaja ja –operaator Andres Sööt ning lavastaja Jaan Tooming.
Sinebrychoff Eesti Fondi stipendiumi kultuuriaasta parimale debüüdile sai Mart Koldits Viktor Pelevini "Tšapajev ja Pustata" lavastamise eest Tallinna Linnateatris.
Jätkus koostöö Philipsiga, kes juba kümnendat aastat toes kultuuriasutusi oma tehnikaga. 2004. aastal said Philipsi muusikakeskuse Kareda Valla Raamatukogu, Orissaare Kultuurimaja ja SOS Lasteküla Eesti Ühing (Keila SOS Hermann Gmeineri Kooli tarbeks).
Stipendiume jagati 75-st allfondist kusjuures esmakordselt tulid jagamisele stipendiumid üheksast uuest allfondist:
Aleksander Heintalu ja Elo Liivi fond, algatatud 2002. aastal Aleksander Heintalu ja Elo Liivi poolt eesmärgiga edendada Eesti mitte-kristlikku ja põlisusundile toetuvat rahvakultuuri;
Boris Tamme fond, asutatud 2003. aastal Velve Tamme poolt oma abikaasa mälestuseks eesmärgiga toetada inseneride koolitust;
Eesti Kunstiakadeemia fond, algatatud 2001. aastal Ando Keskküla poolt eesmärgiga tõsta Eesti kunsti- ja arhitektuurialase ülikooli tüüpi kõrghariduse kvaliteeti ja konkurentsivõimet. Selleks toetatakse arendusprojekte ning õppejõudude ja üliõpilaste enesetäiendamisele suunatud taotlusi;
Jüri Jaansoni Fond, algatatud 2004. aastal Eesti Sõudeliidu poolt toetamaks kuni 21 aastaseid arvestatava arengupotentsiaaliga noorsõudjaid treeningu ja võistlusprotsessiga seotud kulude katmisel;
Oskar ja Ellen Looritsa mälestusfond, asutatud 2001. aastal Oskar ja Ellen Looritsa järeltulijate poolt eesmärgiga toetada kord kolme aasta jooksul eesti ja soome-ugri rahvaste rahvaluulealast uurimis- ja kogumistegevust Eestis;
Round Table Eesti fond, algatatud 2002. aastal Round Table Eesti poolt eesmärgiga toetada puudustkannatavate laste hariduspüüdlusi;
Tallinna Tehnikaülikooli Akadeemilise Meeskoori fond, algatatud 2003. aastal Urmas Kaarlepi poolt eesmärgiga toetada Tallinna Tehnikaülikooli Akadeemilise Meeskoori tegevust;
Valge Roosi fond, asutatud 2004. aastal Kaitseliidu poolt eesmärgiga toetada noorte haridustee jätkamist ja isamaalist kasvatust;
Veljo Tormise fond, algatatud 2000. aastal Veljo Tormise ja Eesti Kooriühingu poolt eesmärgiga väärtustada rahvusliku suunitlusega kooriloomingut.
Sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri Fond sponsorite ja stipendiaatide austamiskontsert toimus 12. detsembril 2004. aastal Mustpeade Majas.
IN MEMORIAM
ANNETUSED 14. TEGEVUSAASTAL
STIPENDIUMID JA TOETUSED 14. TEGEVUSAASTAL